Lehtede riisumine ühendab paremini kui üldkoosolek

Kortermaja haldus ei piirdu vaid välisuksega. Sama tähtis kui soe ja korras kodu on ka see, milline on hoov, haljastus ja ühisalad. Kui need on läbimõeldult kujundatud ja hästi hooldatud, sünnib midagi enamat kui lihtsalt ilus keskkond – tekib kogukond. Ja kui inimesed tulevad kokku, et sügisel üheskoos lehti riisuda või kevadel taimi istutada, võib see naabreid paremini ühendada kui korteriühistu ametlik üldkoosolek.

Haljastus kui kogukonna liim

Üha enam on kortermajade hoovides näha ühiseid peenrakaste maitsetaimede ja lilledega. Selle rajamise võib algatada nii kinnisvaraarendaja kui ka halduspartner, aga VAU Halduse haldur Andra Taniloo toob välja, et kõige suurem väärtus sünnib siis, kui inimesed ise kaasa löövad:
„Kui ühistu korraldab talgud, saavad elanikud lilli istutades või rohides omavahel tuttavaks ning ka lihtsalt juttu ajada. Kui üheskoos lastega on istutatud viljapuu, siis on hiljem ka koosolekul lihtsam otsuseid langetada. Sellised ühised hetked loovad kodutunde ja tugevdavad ühist hingamist,“ kirjeldab Andra.

Roheala kui kinnisvara väärtuse hoidja

Korteriühistu haljastus ei ole ainult iluasi, vaid ka kinnisvara väärtust kasvatav investeering. Hästi kujundatud ja hoitud õueala tõstab korteri väärtust nii müügi- kui üüriturul. Esimene mulje tekib alati õuest – roheline, korras ja hooldatud ümbrus kõlab vaikse, aga mõjusa argumendina iga potentsiaalse ostja või üürniku jaoks.

VAU Halduse uusarenduste juht Alar Toomik rõhutab, et haljastus on sageli ka nutikas insenertehniline lahendus: „Näiteks saab vihmavee suunata esteetilisse vihmaaeda või väikesesse tehisjärve, mis ülejäänud aja on hubane maastikuelement. Prügimajad saab peita rohelusse, et need ei rikuks vaadet ega meeleolu. Putukahotellid ja linnumajad aitavad kaasa elurikkusele ja hoiavad kahjurid kontrolli all,“ kirjeldab Alar ning soovitab korterite arendajatel ja ühistutel hoida end kursis hoovitrendidega.

Tänased trendid kortermajade haljastuses:

• Tark kastmissüsteem – niisutus, mis arvestab ilmaga ja säästab vett.
• Söödavad taimed – ürdid ja marjapõõsad, mida elanikud saavad ühiselt kasutada.
• Kompostikastid – biojäätmed ringlusse ja toitaineterikkaks mullaks tagasi peenardesse.
• Rohelised katused ja seinad – vähendavad kuumenemist, parandavad õhukvaliteeti ja lisavad luksuslikku ilmet.
• Päikesepaneelidega valgustus – turvaline ja hubane meeleolu igal õhtul.
• Kogukonna aiapäevad – sündmused, kus naabrid saavad koos istutada, korrastada või ühiselt peenrakastist nopitud salatit maitsta.

Koht kõigile – lastest täiskasvanuteni

On teada, et just mänguväljakutel saavad omavahel tuttavaks ka need pered, kes muidu – näiteks erineva emakeele tõttu – ei pruugiks kunagi kohtuda. Kortermaja elukeskkond toimib kõige paremini siis, kui see pakub midagi igale vanusegrupile. Mänguväljak ei pea olema ainult laste päralt. Kui kõrval on täiskasvanute ala lamamistoolide, kogukonna raamatukapi või isegi välikontorinurgaga, tekib ruum, kus igal pereliikmel on hea olla. Väga levinud on kõrvuti nii laste kui täiskasvanute sportimisvõimalused hoovis, näiteks jõusaal ja palliplats. Nii saavad vanemad nautida aega või lugemist, samal ajal kui lapsed mängivad turvalises läheduses. 

Kogukond sünnib tegudest

Kortermaja võib olla midagi enamat kui ühine katus pea kohal – see võib olla kogukond, kus tuntakse üksteist nimepidi, jagatakse vastutust ja luuakse koos paremat elukeskkonda. Kuskilt tuleb kogukonna loomist korteriühistus alustada ning selleks ei piisa vaid niidetud murust või hooldatud torustikust. Sügisel on ideaalne võimalus kutsuda inimesed ühel pühapäeval lehti riisuma – miks mitte lõpetada see üheskoos väikese lõkkega, kus vahukomme grillida.